http://www.op.org/en/content/beatification-fr-jean-joseph-lataste-op
3. juunil 2012 kuulutab Püha Ema Kirik õndsaks vend Jean-Joseph Lataste’i, 19. sajandi prantsuse dominikaani preestri. Õndsakskuulutamine pühitsetakse Besanconis Franche-Comté maakonnas Ida-Prantsusmaal. Püha Isa esindab tema saadik kardinal Angelo Amato, Pühakukskuulutamise Kongregatsiooni (Congregatio de Causis Sanctorum) prefekt.
Tema elust
Vend Lataste sündis 5. septembril 1832 Alcide Lataste’i nime all Cadillacis. Ta oli seitsmest lapsest noorim. Tema ema oli kristlane, isa aga vabamõtleja. Ta ristiti oma sünnile järgneval päeval ja tema vanem õde Rosy oli tema ristiema. Lapsena tervenes vend Lataste imekombel raskest haigusest. Ta omistas ime Neitsi Maarjale.
Ta õppis Bordeaux’s vaimulikus koolis, kus ta sai esimest armulauda ja kinnitamise sakramenti. Seal kohtus ta esimest korda Henri Lacordaire’iga. Kuigi vend Lataste’i tõmbas preestriamet, ei pidanud ta end kunagi selle vääriliseks. Ta asus küll õppima ilmalikku ülikooli, kuid hoidis oma soove alles oma õe Rosy abiga, kes oli juba kloostris. Vend Lataste lõpetas ülikooli 1850. aastal ja naasis oma kodulinna. Aasta aega elas ta oma vanemate juures ja pühendas oma aja lugemisele ja luuletuste kirjutamisele. Aastatel 1851-1857 töötas ta avalikus teenistuses.
Samal ajal oli ta St Vincent de Pauli ühingu aktiivne liige. See aitas tal toita tema vajadust vaimuliku elu järele. Pärast pikka järelemõtlemist astus ta viimaks dominikaani novitsiaati Flavigny’s 1857. aasta novembris. Taas haigestus ta raskelt ja seetõttu lükkus tõotuse andmine edasi. Pärast tervenemist andis ta tõotuse oma isa ja kahe venna juuresolekul ja ta saadeti Toulouse’i õppima. Ta elas Chalais’, Grenoble’i ja St Maximin-la-Sainte-Baume’i kloostrites, kus ta tutvus sügava kontemplatsiooni kaudu Maarja Magdaleenaga. 10. mail 1862 andis ta pühaliku tõotuse ja 8. veebruaril 1863 pühitses piiskop Petagna ta Marseille’s preestriks. Ta jätkas õpinguid ning saadeti lõpuks Bordeaux’ kloostrisse. Tema preestriteenistust iseloomustasid inspireeritud jutlused, eraldatuses viibimine, piht, lihasuretamine ja Pühima Sakramendi adoratsioon.
Betaania Õed
Esimest korda sai ta teada Püreneede naisvangidest 1864. aastal nendega kohtumisel Cadillacis. Enne seda polnud tal nendega otseseid sidemeid. See kohtumine, mida inspireeris vend Lataste’i suur pühendumus Maarja Magdaleenale, viis „Betaania“ asutamiseni. Ta korraldas vaimuliku eraldumise vangidele, kes kandsid erinevaid karistusi erinevate kuritegude eest, ja ta tajus nende sügavat kahetsust ja usku. Neist piisas talle vaimuliku kongregatsiooni rajamiseks.
Naistele, kes vangist vabanesid, pakkus vend Lataste võimalust pühitseda nende elud Jumalale vaimulike tõotustega. Neist pidid saama dominiiklaste ordu liikmed ja nad pidid kandma dominikaani õdedega täpselt samasugust rüüd. Ema Dominique-Henri Templissetoomise Õdede hulgast aitas vend Lataste’il asutada Betaania Dominikaani Õdede Kongregatsiooni 1866. aastal. See organisatsioon töötab nüüd mitmel pool maailmas.
Tema surmast
Vend Lataste haigestus taas 1868. aastal. Seekord oli olukord nii tõsine, et ta pidi Betaania Õdede põhikirja suuliselt ema Dominique-Henrile dikteerima. Pärast vend Lataste’i surma lõpetas selle töö hiljem vend Baker. Vend Lataste suri 10. märtsil 1869 sügavas armastuses oma õdede ja tänutundes Jumala vastu. Esmalt maeti ta õdede kloostrisse Frasne-le-Chateau’sse. Tema keha maeti ümber, kui õed kolisid uude kloostrisse Montferrand-le-Chateau’sse. Ta maeti uuesti ümber õdede kabelisse siis, kui algatati tema õndsakskuulutamise protsess.
Õndsakskuulutamine
Õndsakskuulutamise protsessi algatasid 1937. aastal Besanconis Betaania õed koostöös piiskopkonnaga. Esialgu esines tollal raskusi, kuna otseseid tunnistajaid oli vähe ja needki mäletasid teda lapsepõlvest. Enamik tunnistajaid said ainult edasi rääkida tema kohta kaudselt kuuldut. Siiski arenes protsess tema kirjutiste kogumise ja läbivaatusega. Pärast pikka viivitust võimaldas asepostulaatori, vend Jean-Marie Gueullette’i kokkuvõte Pühal Toolil 1996. aastal välja anda positio, Jumala Teenija vooruseid ja kuulsust tõendav dokument. Püha Isa Benedictus XVI tunnustas tema kangelaslikke voorusi veel kord avalikkusele 2007. aastal. Algatati uurimist ime kohta, mis toimus väidetavalt vend Lataste’i eestkoste läbi. Seda imet tunnustas Püha Isa 27. juunil 2011, sillutades teed vend Lataste’i õndsakskuulutamisele, mis pühitsetakse 3. juunil 2012 Besanconis. Õnnis Jean-Joseph Lataste, palu meie eest.
dominikaanid 